Emotsioonide alkeemia ehk tunne oma emotsioone

neljapäev, jaanuar 17, 2019

Jõulud olid minu jaoks mõnus aja maha võtmise periood ning see andis võimaluse kätte võtta Kaia-Kaire Hundi kirjutatud "Emotsioonide alkeemia" raamat. Tegemist on praktilise käsiraamatuga negatiivsete emotsioonide, ärevuse ja masendusega toimetulekuks.



Mulle meeldib raamatuid lugedes teatud lauseid ja lõike alla joonida, esile tõsta ja vahel ka märkmikusse ümber kirjutada. Sageli leian raamatust ka kohti, mis võiksid kõnetada mu sõpru ja lähedasi ning jagan oma lugemist ka nendega.

Austan Kaia-Kairet palju. Tema teadmistepagas, õpitu ja kogetu on imetlusväärselt lai, mulle meeldib tema maailmavaade ja see, kuidas ta asjadest aru saab. Tema inimese kui terviku käsitlus jättis mulle sügava mulje, kui tema poole oma aastatetaguse tervisemurega pöördusin. Olin enne teda käinud vaat et aasta aega erinevate "oma ala spetsialistide" juures, kes keskendusid vaid sellele konkreetsele tervisehädale. Kaia-Kaire Tiibeti loodusravi terapeudina oli esimene spetsialist, kes küsis mu käest ka üldisemaid küsimusi - kuidas ma toitun, millist elustiili viljelen, kuidas on lood emotsionaalsusega jne ning hakkas siis haigust vaatama tervikuna. Sest on ju ammu teada, et vähemalt 80% haigustest on emotsionaalsusega seotud.

Olen minagi suhteliselt palju erinevaid raamatuid lugenud, koolitustel ja ritriitidel käinud ning meetodeid proovinud. Raamatut kätte võttes oli korra selline arrogantne tunne, et ahhh, ma ju tean nagunii seda kõike. Aga ennatlikult, sest sain palju mõtteainet, meeldetuletust ja rohkelt uusi teadmisi.

Kaia-Kaire kirjutab nii lihtsalt, selgelt ja mõnusa huumoriga. Kuigi minu jaoks olidki mitmed asjad väga heaks meeldetuletuseks ja heaks täienduseks tervikusse, siis inimese jaoks, kes alles alustab endaga tegelemist või kes on hädas ärevuse, masenduse või negatiivsete emotsioonidega, on see kindlasti hea teejuht.


Kui seda raamatut lugesin, siis oli mul eraeluliselt üks peamine küsimus õhus - kuidas tunda kõiki negatiivseid emotsioone ehk neid mitte alla suruda (sest see pole tervislik ja siis need ei kao, vaid talletuvad kehas), aga samal ajal kuidas neisse mitte "kinni jääda" ja neist endale mingit "lugu" mitte teha? Ehk et mismoodi leida tasakaalu tunnete tundmise ja nendest lahtilaskmise vahel.

Sest piir nendel kahel on õhkõrn. Väga kerge on öelda, et ma ei tunne ühte või teist (negatiivset) tunnet, matta see tegevuste, võltsõnnelikkuse, televiisori, raamatu lugemise ja suhtlemise alla. Minna trenni või tantsima, saada kokku või käia kinos. Ikka selleks, et keha oleks tegevuses ja meel hõivatud, sest siis ei pea ju otsa vaatama erinevatele tunnetele, emotsioonidele ja valudele, mis ehk tähelepanu vajavad. Nagu juba ütlesin, siis see pole tervislik ei lühikeses ega pikemas perspektiivis.

Ja teiselt poolt on väga kerge luua endale mingi kontseptsioon valust ja läbielamisest, mis surub iseend alateadlikult ohvripositsiooni, kus on oiiii kui mõnus kümmelda. Ohvritunne, ebaõiglus, haavumine, ülekohus, valu jne on tunded, mis muutuvad kiirelt looks. Tegin kord üht harjutust - kirjutasin paberile sellise algusega lauseid "Ma lõpetan selle loo rääkimise, et...." ja siis lõpetasin. Korduvalt, mitu paberit tuli täis. Alates selles, et ma lõpetan selle loo rääkimise, et mulle ei meeldi nõusid pesta kuni suurte lugudeni välja. Mul polnud õrna aimugi, et ma endale selliseid lugusid räägin!

Pärast seda harjutust olen mitmel korral mingit lauset välja öeldes teinud endale stopi ja küsinud - kas see on päriselt nii, lõpuni tõde, või on see lugu, mida endale räägin? Kas mu väsimus on päriselt  väsimus või lugu? Kas mu üksindustunne on lugu või päris? Nii saab küsida iga asja osas, et testida iseend ja oma armast egokest.

Ehk siis mul oli see küsimus, et kuidas leida tasakaalu. Emotsioonide alkeemia andis mulle vastuse. Päriselt. See seletas lihtsalt ja loogiliselt lahti, kuidas hoida tasakaalu, kuidas mitte "kukkuda" ja mis asjad need emotsioonid üldse on.


Igaljuhul, nagu juba aru saate, siis mulle raamat meeldis ja soovitan seda ... tegelikult suht kõikidele. Neile, kes on kimpus erinevate negatiivsete emotsioonide ja ärevusega - see on hea ülevaade, miks me oleme sellised nagu oleme ja mismoodi ise enda elu üle kontrolli võtta.

Soovitan ka enesearengu redelil juba ronima hakanud inimestele, sest Kaia-Kairel on ilus anne seletada asju loogiliselt, selgelt ja tänu oma laiale teadmistepagasile on tal paljud pusletükid tervikus paika loksunud ning seosed on olemas. Vahel loen-kuulan-vaatan mõnd alles "ronijat" ning näen, et õpetatakse või jagatakse üht osa tervikust, hoomamata tegelikult seda üldpilti. Ja siis see jääb ilmselgelt ju tooreks ning poolikuks.


Depressioon, masendus, kurvameelsus on alati minevikus.
Ärevus, muretsemine ja hirm tulevikus.

You Might Also Like

0 comments