Ma ei saanud tänulikkusest aru enne, kui ....

kolmapäev, veebruar 06, 2019

Tänulikkus.


Muudkui räägitakse tänulikkusest. Ole tänulik, see on kõige võimsam tunne. See olevat kõikide tunnete alus. St kõikide heade tunnete. Kõigepealt on tänulikkus ja alles siis armastus jne.


Ma tunnen, et sellest rääkides jääb see sageli pinnapealseks. Jah, ma võin olla tänulik tänase sujuva päeva, tehtud tööülesannete või uue küünelaki üle, aga kas need on päriselt asjad, mille üle ma tänulik olen? Nagu päriselt-päriselt tänulik?

Ma olen tänulikkusega „kokku puutunud“ tegelikult juba aastaid tagasi. 2015.aastal hakkasin teadlikumalt tänulikkust väljendama, võttes kasutusele märkmiku spetsiaalselt tänulikkuse jaoks. Siis oli sinna sissekannete tegemine suhteliselt kaootiline, tundepõhiselt lähenetud. Tahtsin – kirjutasin, tahtsin – ei kirjutanud. Simple as it is.


Tegin eksperimendi. Nüüd detsembris.

Olin omadega suhteliselt raskes kohas, jõulud ja emotsioonid ja üksindus jne. 1. detsembril võtsin endale eesmärgiks, et ma kirjutan 40 päeva järjest igal õhtul märkmikusse 42 asja, mille eest ma olen tänulik. Me teeme ühe pundiga 5-asja kirjutamist juba paar kuud Facebookis, kuid ma otsustasin lisaks sellele viiele teha veel 42 asja. Ehk siis igal õhtul võtsin umbes pool tundi, et kirjutada oma märkmikusse pastakaga 42 asja, mille eest ma olen tänulik.


* Enamik, kellele sellest rääkisin, pööritasid silmi.
* Enamik arvasid, et nad ei oskaks rohkem kui viis asja kirjutada.
* Enamiku jaoks oli see liiga suur number ja võtaks liiga kaua aega.


Miks 42?
Üks nõelravi arst, kellest lugu pean, seletas mulle 2015.aastal ära, miks just 42, aga ma ei mäleta enam põhjendust. Number jäi meelde ja nii see arv tuli.

Miks 40 päeva järjest?
Kundalini joogas tehakse paljusid praktikaid ja meditatsioone 40 päeva järjest ning automaatselt otsustasin ka 40 teha.

Kuidas mul läks?
Ma olin väga tubli. Oli palju neid õhtuid, kus ma ei viitsinud teha ja ainult tahtejõu ning kohusetundega sain sellest viitsimatusest üle. Oli korduvalt õhtuid, kus kirjutasin 1-2-3 öösel seda alles. Kaks õhtut jäi ka vahele, need tegin hommikul ning parima sõbranna sünnipäevalt tulles kell 7 hommikul jaksasin kirjutada 42 asemel 10, siis vajusin magama :D Jätkasin hommikul. Võinoh, päeval, siis kui üles ärkasin. Ühe korra ei ööbinud ma kodus ja mul polnud märkmikku kaasas. Siis lugesin mõttes need 42 asja ja järgmisel päeval koju jõudes kirjutasin üles.

Aga – ma jätsin 36. juures pooleli, sest tundsin, et olen saanud kätte selle, mida harjutust tehes otsisin.


Mida avastasin?
Tänulikkus on moodne sõna, mida räägitakse nii paljudes kohtades. Ole tänulik, tunne tänulikkust jne. Ilus sõna, ilus mõte, aga selle point jääb minu meelest enamus juhtudel kättesaamatuks.

Harjutust tehes tajusin, et esimesed 10 tänulikkust tulid käesolevast päevast. Seejärel oli 10 sellist tavapärast tänulikkust. Ja viimased 22 tänulikkust läksid ego-tasandist läbi ja avardasid südant. Need olid Päris Tänulikkused.

Mille eest ma Päriselt tänulik olen? Kas see on lihtsalt uus auto või ma olen tegelikult tänulik selle eest, ma olen oma elus jõudnud sellisesse kohta, kus saan endale lubada uut autot? Kas see on lihtsalt hea vestlus sõbraga või ma olen tegelikult tänulik selle eest, et mul on Minu Inimene, kellega julgen end avada ja haavatavana näidata? Kas see on lihtsalt tänulikkus meeldiva koosviibimise eest vanematega või ma olen tegelikult tänulik selle eest, et meil on peretraditsioonid ning ma olen siiralt ja südamest tänulik oma emale ja isale, sest tänu sellele, et mu ema valis mu isa ja et mu isa valis mu ema, sain mina sündida?


Tänulikkusel ja tänulikkusel on nii suur vahe. 

On ka loogiline, sest egol ja südamel on ju sama suur vahe. 42 on ses mõttes ilus arv, sest sellega jõuab südamesse. Klõps käib umbes poole peal ning mida päev edasi, seda rutem see klõps tuli. Huvitav oli ka see, et kui oli raske ja ma olin südame hästi lukku pannud, siis ego-põhjal oli raske seda harjutust teha. Mõtted said otsa ja ei osanudki midagi nagu kirjutada. Peale nende esimese 10-15 siis. Kui olin aga südames ja süda oli avatud, siis sageli kirjutasin hoopis 50 ringis neid tänulikkuse asju.

Hea ja selge näide, mu meelest. Kui süda on kinni, siis on raske isegi materiaalsete asjade eest tänulik olla ning kui süda on lahti, siis jääb 42’st asjast ka väheks.


Tänulikkus tegi mind alandlikuks.

Alandlikuks elu osas. Alandlikuks Universumi suhtes. Saatuse suhtes. Juhuste suhtes. Alandlikuks selle kõige positiivsemas võtmes. Alandlikuks oma elutee suhtes ja iseenda suhtes. Elu suhtes üldiselt.

Alandlikkus on jälle nii ilus tunne. Kõikehõlmav ja armastust loov. Tänulikkus, kui seda päriselt ja kogu südamest, koos alandlikkusega tunda, on nii suur tunne, et sealt algavadki kõik teised positiivsed tunded. Aga see kehtib ainult südamega tajudes. Mõistuse tasandil on tänulikkus taaskord üks egopõhine kontseptsioon. Üks moodne sõna ja popp tegevus. Olla tänulik. Parem see, kui mitte midagi... aga – proovi! 

Proovi panna paar päevagi kirja asju, mille eest tänulik olla. Tegelikult – kuna paar päeva on päris raske (sest see vajab harjumist!) ning kuna tõeline efekt tuleb ikka 25+ päeva tehes, siis viskan väljakutse õhku! Tee seda harjutust 30, tublimad 40 päeva järjest! Vaata, mis see Sinuga teeb? Mis see Sinus muudab? Kas Sa oled piisavalt ise oma elu, harjumusi ja emotsioone (viitsimatust!) juhtiv, et suudad võtta vastu otsuse teha seda harjutust oma elust 30-40 päeva ja seda ka ellu viia?


Mind aitas see palju. Pani fookuse paika, viis kursi õigeks, aitas raskete emotsioonidega toime tulla ning andis palju häid emotsioone. Magama heitsin heldimustundega. Eelmisi postitusi lugedes õnnetunne suurenes veelgi. Mõned asjad, mille eest tänulik olin, kordusid päevast-päeva. Mõned olid täiesti uued. 

Kui olin kellegi konkreetse peale negatiivselt meelestatud, siis tegin terve 42 asja tema osas. Suurepärane ravi tülide korral! Mille eest olen ma sellele inimesele tänulik? 42 asja, mitte vähem! Või kui on raske periood/olukord elus – mille eest olen ma tänulik, et mind koondati; et mul rahakott ära varastati; et mind maha jäeti; et minuga õnnetus juhtus; jne. Misiganes situatsioonid elus ette võivad tulla... ALATI on asju, mille eest tänulik olla ning pöörates pea päikese poole, jäävad varjud seljataha.

Mille eest Sa oma elus tänulik oled?

Kellele Sa oma elus tänulik oled?
Mille eest Sa iseendale tänulik oled?


Proovi. Tee seda harjutust. 30-40 päeva, igal õhtul enne magama minekut kirjuta üles asjad, mille eest Sa tänulik oled. Oluline on alustada iga asja uuelt realt ja algusega: „Ma olen tänulik ....“ või „Minus on tänulikkus....“. 42 korda täpselt sama algus, ainult lõpp on erinev. Kui Sa lihtsalt loetled, siis sel pole vajalikku efekti.

Ja tunneta, kui erinev on egopõhine tänulikkus võrreldes südamest tuleva tänulikkusega. Öö ja päev. Pinnapealsus ja sügavus. Mõte ja tunne.

You Might Also Like

0 comments