Eile oli eriline päev

kolmapäev, oktoober 04, 2017

3.oktoober 2017 oli eriline päev kolmel põhjusel. Need põhjused olid täpselt kolmes eri kategoorias - isiklikus plaanis, paarisuhtes ja tööelus.


3. oktoober 2018 lõppes mu Hooandja projekt rasedusmärkmiku toetamiseks

Hooandja projekt oli edukas, kokku tuli küsitud summa ja enamgi veel, mis tähendab, et saan rasedamärkmikku "Elu suurimat imet oodates" trükkida rohkem kui esialgu plaanis oli. Nii tore, nii tore! Olen tõesti siiralt õnnelik, et see projekt oli edukas ning et ma saan sõprade-tuttavate-võõraste toetusega südamega tehtud märkmikku trükki saata.

Rasedamärkmik "Elu suurimat imet oodates" lähebki kohe-kohe trükki ning ilmavalgust peaks see nägema paari nädala pärast. Nüüd on minu fookus edasimüüjate leidmisel, selle poodidesse saamisel ning kodulehe tegemisel :)


3. oktoobril sai aasta mu avaliku blogi alustamisest

Eelmisel aastal 3.oktoobril alustasin ma selle blogi pidamisega. Olin pikalt mõelnud, et kas hakata kirjutama avalikku blogi, sest varasemalt oli mul aastaid olnud kinnine, vaid valitud sõpradele teadaolev blogi. Otsustasin hakata avalikult kirjutama, sest tundsin, et olen valmis ja soovin inimestele jagada oma kogemusi, tegemisi, arenguid ja õpitut. Nii sageli tuldi minu käest nõu küsima, et kuhu ühe või teise küsimuse/probleemi jt puhul pöörduda või et ma jagaksin kogemust oma erinevatest koolitustest, teraapiatest jne, kus käisin ja millest osa olen võtnud. Mõtlesin, et tõenäoliselt on neid inimesi veel, kes tahaksid ehk lugeda mingite huvitavate teraapiate ja võimaluste kohta, kuidas tervislikult tasakaalustatult elada. Praegu mõtlen, et polegi tegelikult ju ammu midagi sellist kirjutanud.... Proovin seda muuta!

Kuidas on aasta blogijana läinud?
Tore on olnud, väga tore! Samas ka natuke pingeline, sest ma olen ise endale peale pannud mingid plaanid, ootused ja nõudmised, aga kogu see raseduse värk, sünnitus ja beebiga olek on nii megapalju fookust endale võtnud, et blogiga pole saanud selles mahus tegeleda, mida algselt plaanisin. Vahepeal on megasüümekad, vahepeal olen blogi täitsa ära unustanud, vahepeal suudan olla rahus sellega, et kirjutan täpselt nii tihti-harva, kui aega, motivatsiooni ja jõudu on.

See, kui saan positiivset tagasisidet lugejatelt, annab hästi palju energiat ja jaksu juurde. Ja seda tagasisidet on tulnud päris palju. Lisaks olen selle aasta jooksul saanud korduvalt ka meediasse oma lugudega, mis on loetavust ja külastatavust oluliselt tõstnud. Tundub, et nii mõnigi teema on inimesi päris palju kõnetanud. Hetkel tunnen küll, et blogi ja minu kirjutamine on olnud toetatud ja kantud.

Plaanin jätkata, tasa ja targu ning täpselt nii, nagu parasjagu jõudu ning jaksu on. Kui Sul, armas lugeja, on mingi kindel küsimus mulle või soovid, et ma mingil konkreetsel teemal kirjutaks, siis jäta selle postituse alla kommentaar. Püüan Sinu soovi arvesse võtta!

3. oktoobril 2017 oli oluline päev ka paarisuhte osas, kuid sellest kirjutan millalgi tulevikus :) 


Aga eile käisime terve perega taaskord Kristallkambris Evelyn'i juures ning pärast seda jalutas pojaga meie armas armas sõber, samal ajal kui meie nautisime Vegan V hõrgutavaid roogi. See oli esimene kord meil kahekesi väljas söömas pärast poja sündi ja nii mõnus oli. Eriti rahulikuks tegi mind teadmine, et poja magab rahulikult ja turvaliselt õndsat und ning ma ei pidanud üldse tema pärast südant vaevama. Saime Inxuga jutustada, nautida maitseid, rääkida olnud ja tulevatest aegadest ning lihtsalt olla. Väärt hetked paarisuhte jaoks!

You Might Also Like

0 comments