Kas Sul on liiga palju kola?

kolmapäev, aprill 26, 2017



Lugesin ükspäev artiklit Telegramist, kus kirjutati kolast (loe SIIT).

Ma olen viimaste aastate jooksul üüüüberpalju asju ära andnud ja laiali jaotanud. Tõepoolest, üüberpalju. Varasemalt meeldis mulle koguda, sest nagu paljud, mõtlesin ka mina, et kunagi ju ei tea, millal vaja läheb. Lisaks olen ma suur ajakirjade, raamatute, fotode ja plakatite jne fänn, mis tähendab, et mul seda "kola" ikka tekkis. Mingil perioodil (eriti gümnaasiumis) oli mul megapalju riideid; siis oli periood, kus ma ostsin hästi palju aksessuaare (käekellasid, kõrvarõngaid, vöösid, käekotte, päikeseprille jne) ja seejärel oli jalanõude aeg. Kui need läbi, siis tuli igasugune käsitöö-aeg, kus ma ostsin kokku erinevaid kangaid ja meisterdamiseks vajalikku träni. Kokkuvõtlikult tähendas see aga seda, et mul oli üleüldiselt väga palju asju.

Esimese puhastuskuuri pidin tegema siis, kui Indiasse 6ks kuuks sõitsin. Siis andsime korteri ära ning need asjad, mida ma kaasa ei võtnud, pidin ma kuhugi panema-jätma. See andis hästi hea tõuke kõik oma asjad läbi sorteerida ja üle vaadata ning palju jagasin sõpradele ära.

Indias seljakotiga reisides oli ostmise-ära andmise tasakaalu leidmine mõnus väljakutse. Ei tulnud see kogu aeg välja, sest asju ikka kogunes...

Viimasel kahel aastal olen teinud aga tõepoolest väga suure asjadest lahti laskmise praktika. Kui ma kolisin, siis toimus see pmst majaosast 2-toalisesse korterisse, mis tähendas, et mul reaalselt polnud asju kuhugi panna. Teiseks oli kogu elukorraldus ja väärtushinnangud järsult nii teistsuguses keskkonnas, et enamik asju ei sobinud "uue minaga". Lisaks nn tavaasjadele andsin ära ja jagasin laiali ka suure enamuse oma riietest, sest need jäid lihtsalt mulle suureks.


Tunnistan ausalt, et sel "lahti laskmise" perioodil oli palju ka nõrkushetki ja selliseid momente, kus oli tõesti raske asjadest loobuda. Ma adusin, et ega ma nendega enam midagi ei tee või et olen sellest juba "välja kasvanud", kuid kaunid mälestused muutsid eseme mulle sedavõrd armsaks, et tahtsin seda lihtsalt alles hoidmise pärast alles hoida. Iseenesest pole selles ju midagi halba, aga kui neid asju koguneb, siis ongi terve kodu "vanu" mälestusi täis ja energia ei liigu.

Just see sama "energia liikumine" ongi põhjus, miks on soovituslik kappe ja sahtleid puhastada, tühjendada ja seisma jäänud asju ära anda. Nimelt kõik esemed koguvad energiat ja kui meie ümber, olgu see siis kapisiseselt (mida otseselt näha pole), panipaigas või riiulitel, on palju asju, siis on meie ümber ka palju seisvat minevikuenergiat. Pole liikumist, pole voolavust, pole värskust. Lisaks energiale koguneb tolm, mis lisab raskust juurde.

Aga nagu ma ütlesin, siis võib kolast vabanemine olla päris keeruline tegevus. Selleks, et kogu protsess oleks mugavam, sujuvam ja leebem, on tarvis keskkonna toetust. Näiteks, et partner oleks sama meelt, et tuleb asju ära anda või teete näiteks terve perega ühel nädalavahetusel kodus suurpuhastuse ning see hõlmab lisaks tolmuimejaga tõmbamisele ka asjadele kriitiliselt otsa vaatamist. Korrastatud ümbrus muudab korrastatumaks ka meie sisemust ning ma olen üsnagi veendunud, et pärast kodu "hõredamaks" tegemist on värskem ja puhtam tunne.


Mida teha mittevajalike asjadega?
Oh, nendega saab teha palju! Kutsu sõbrad külla, las nad valivad endale meelepärased asjad välja. Eriti lahe on sõbrannadele oma riideid jagada, nad on nii rõõmsad :) Kui sõpradele-tuttavatele on asjad tasuta ära jagatud, siis võid ülejäänud viia Uuskasutuskeskusesse. Suuremate esemete transportimiseks saad sealt tasuta isegi kaubiku järgi tellida!

Kui tahad oma äraantavatelt asjadelt raha saada, siis vii need kirbukale. Müüki saad need panna ka netis, tehes esemest pilti ja näiteks osta.ee keskkonda üles laadides.

Katkised ja mittetöötavad asjad vii prügimäele või spetsiaalsetesse kogumispunktidesse (nt elektroonikaseadmed jne).

Käisime Tenerifel eelmisel aastal ja seal oli meil liiiiga palju asju kaasas :D

Kuidas vabaneda kolast?

* vaata üle asjad, riided ja esemed ning tee mitu erinevat lahterdust. Pane ühte hunnikusse need, mida kindlalt tahad alles jätta, teise hunnikusse nn "hallil alal" olevad esemed ehk mille puhul ei suuda otsustada ja kolmandasse need, mida kindlalt ära annad. Siis vaata kriitiliselt otsa sellele teisele hunnikule ja kui vajad abi, kutsu pereliikmed appi otsustama.

* nt riiete puhul kaasa sõber või elukaaslane või keegi, kelle arvamust usaldad. Vaadake ja hinnake koos, kas kõik riided on veel "kasutuskõlblikud" või oled millestki juba "välja kasvanud". Vahel on ese ise veel ilus ja korras, aga mälestused sellega seoses ei lase seda kanda. Või on pluus Sulle väikseks/suureks jäänud või lihtsalt kannad nüüd teist stiili riideid.

* kui kahtled, kas peaksid midagi ära andma, siis küsi endalt - millal viimati ma seda kandsin/kasutasin? Kui sellest on rohkem kui 6 kuud möödas, siis tõenäoliselt pole Sul seda vaja :)

* kui kahtled, siis küsi endalt - mis juhtub, kui mul seda asja ei ole kodus? Kui mõistad, et Su elukvaliteet ei muutu mitte kuidagi kehvemaks, siis järelikult pole Sul seda vaja :)

* tee "proovikast" ehk võta üks kast, kuhu pane sisse kõik need "hallil alal" olevad esemed/rõivad. Ja siis pane see kast silme eest ära, näiteks panipaika, garaaži või kuhugi mujale. Kui Sa järgmise 1, 3 või 6 kuu jooksul sealt mitte midagi ei vaja (ehk Sul ei meenu, et Sul oleks just seda ühte asja vaja, mis seal karbis juhuslikult on), siis taaskord on see tõestus, et Sul pole seda vaja :)

* need, kes on veidi julgemad, võivad lasta oma elukaaslasel või sõbral oma kappe ja sahtleid tühjendada ning neil lasta otsustada, kas ja mida Sul on vaja alles jätta või ära anda. Võid teha ju kokkuleppe, et enne asjade ära andmist saad Sa need siiski üle vaadata, kuid siis ei pea Sa ise selle sorteerimisega pead vaevama. Saad samal ajal elukaaslase kapid niiviisi ära sorteerida hoopis :)

You Might Also Like

0 comments