Võidujooks ajaga

esmaspäev, märts 20, 2017

Paus on jäänud sisse, sest ma olen olnud lihtsalt väsinud. Olen teinud mõningaid tööalaseid kirjutamisi ning artikleid ja seega pole blogisse jõudnud. Täna jalutades mõtlesin, et mul on iga päev võidujooks ajaga. Ses mõttes, et laps magab iga päev umbes 3-4 tundi lõunaund. See on põhimõtteliselt mu ainuke vaba aeg iga päev. Kõlab nagu, et mis see siis ära pole, aga minu jaoks on need tunnid muutunud tõeliselt väärtuslikuks!



Dilemmasid on palju: ma soovin jalutada, aga kui palju sellest 3-4'st tunnist jalutamise peale "kulutada"? Kas teha pool tundi ja panna poja terrassile magama, saades ise niiviisi rohkem aega tubasteks tegevusteks? Samas ma tahan ju liikuda ja see on ainuke aeg mul päevas, mil saan toast välja jalutama. Seega võiks jalutuskäik ikka umbes tunnike olla, nagu viimasel ajal need ka olnud on.

Niisiis 3-4'st tunnist läheb 1 jalutamise peale. Tulen tuppa ja tean, et alles on jäänud kaks, võib-olla kolm tundi. Mis ma teen? Keha ja silmad, mis on väsinud, paluvad puhkust, vaikust ja pisukest und. Magu, mis on pärast jalutuskäiku nii tühjaks jäänud, nõuab kärsitult söögi järele. Seega tuleb sööma hakata või siis sööki tegema hakata. Või siis kõigepealt olemasolev ära süüa ja siis uut tegema hakata.

Vaatan kodus ringi, see vajaks koristamist. Mida rohkem paistab päike, seda enam jäävad talvemustust täis aknad mulle silma. Märkmik, kuhu kirjutan lapsega seonduvaid asju, on kannatlikult laual ja ootab kirjutamist. Blogi on ootel, et siia midagi kirjutada. Samas on meilis kirju, millele vaja vastata ja töid, mida peab tegema. Vahel on vaja mõni arve tasuda või mõni arve firma alt teha. Vahel on vaja ise midagi kirjutada, vahel on vaja mõni kirjutis üle lugeda. Kas teha tööd või kirjutada blogi? Kas koristada või lugeda ajaviiteks midagi huvitavat? Kas teha kohe süüa või püüda saada koos ärkvel lapsega teha seda hiljem?

Oeh, nõnda vähe aega ja nõnda palju soove, mida teha. Või siis variante, mida teha. Kas puhata, koristada, süüa, suhelda inimestega (näiteks neile helistada või kirjutada), teha tööd, kirjutada blogi, logeleda niisama? Kui sedasi vaadata, siis ei tundu see 2-3 tundi üldse nii pikk aeg, eksole?

Mäletan, et veel tööinimene ja ilma lapseta olles oli sarnane mure igal nädalavahetusel. Nädala sees laseme kui orav rattas ning päevad sisaldavad suhteliselt sarnaseid ja rutiinseid tegevusi - ärkamine, koeraga väljaskäimised, söögi tegemised ja söömised, dušš, riiete valik, pesu pesemine ja kuivama panemine, töö, trenn, vahel mõned sõbrad, kellel televiisori vaatamine, kellel mitte. Ükskõik, mis need tegevused on, tööpäevadel kipuvad need suhteliselt sarnased olema. Ja mingil hetkel asjad kogunevad, sest selles rutiinis ei leia me sageli aega pesu pesta või kuiva pesu restilt kokku korjata või kokku volditud pesu triikida või triigitud pesu kappi panna. Selles rutiinis ei leia me aega pikalt magada või nautida hilisõhtuni filmivaatamist. Me ei leia aega koristamiseks ja sahtlite sorteerimiseks. Või kallimaga jutustamiseks, mediteerimiseks, lugemiseks või jope luku parandamiseks. Me ei leia aega arendavate videote vaatamiseks, Hallo, Kosmose kuulamiseks, toorkoogi valmistamiseks või akende pesemiseks.

Nii, ja siis tuleb nädalavahetus. Kaks õndsat päeva, mida oleme pikisilmi oodanud. Reede õhtu tundub mõnus, sest teame - me saame kaheks päevaks juhtme seinast välja tõmmata.
Ja siis saabub laupäev ning me oleme kimbatuses. Mida teha? Kuidas aega kõige mõistlikumalt kasutada? Kas olla produktiivne ja asjalik, tehes võimalikult palju asju neist "nädala sees ei jõua" asjadest ära? See oleks ju mõnus, aga siis me jälle rabeleme ja rapsime terve päeva või kaks, andmata endale aega hinge tõmmata ja puhata. Keha sooviks hoopis pikalt magada, laisalt voodis raamatut lugeda, teed termosesse valada ja koeraga pikale metsaringile minna või, veel parem, kuhugi päris loodusesse sõita ja linnast eemale saada. Siis võiks jälle natuke pikutada, seda eriti kallima kaisus. Massaaž oleks mõnus ja keegi võiks midagi head süüa teha. Vot see oleks ilus puhkus ja lahedalt kasutatud kaks päeva kiirete tööpäevade vahel. Akud saaksid kindla peale laetud.

AGA..... kogu selle unelemise peale jäävad ju riided kappi panemata, must pesu pesemata, põrandad pühkimata ja tolm koristamata. Asjad jäävad ikka vedelema valedesse kohtadesse, sahtlid jäävad endiselt sorteerimata ja aknad pesemata.


Kas Sulle tuleb selline mõtete virr-varr tuttav ette?

Kurb on mu meelest tõsiasi, et sageli möödub nädalavahetus just selliste nokk-kinni-saba-lahti mõtteid mõlgutades ja nii ei ole me rahus ei puhkamisega ega tegutsemisega.

Miks vahel on nii raske teha otsust? Otsustadagi ära, et vot, täna ma magan pikalt, siis lähen jalutama, seejärel koristan tunnikese ja siis hakkan õhtusööki tegema. Mina nii teeks... Samas see paneb jälle mingi to-do-listi ja ajagraafiku, plaani ette ning taas oleme justkui mingi oravarattas. Jah, justkui rahulikumas, aga ikkagi rattas, mitte vabas voolamises ja kulgemises.

Igal juhul leian ma, et olgu kuidas on, endaga tuleb rahus olla. Rahu leida ja leppida näiteks tõsiasjaga, et kahel nädalavahetuse päeval ma PUHKASIN ja ei teinud kodu heaks mitte kui midagi. Kui suudame endaga ses osas rahu teha ja seda leppida, siis on puhkamine tõeline puhkamine, mitte süümepiinade ja muremõtetega lebamine. Siis saame päriselt akusid laadida ega tunne end halvasti selle "korralageduse" keskel. Ja ehk kulub koristamise ning teiste to-do-listis olevate asjade peale oluliselt vähem aega, kui oleme puhanud?

#

Nii on ka minul igapäevaselt selle 2-3 tunniga. Iga päev mõtlen, mida ja kuidas teha ning proovin olla rahus tolle päeva otsusega. Sest tegelikult ei ole ju vahet, mida ma teen. Oluline on hoopis igapäevane rahulolu, rõõm, säravad silmad, siiras naeratus ja südames olev armastus. Nii ootavad mul mõned e-kirjad mitu-mitu päeva vastamist. Nii peab kallim tulema õhtul koju ja nägema vahel sassis elutuba. Nii ei ole ma praegu blogisse juba vähemalt nädal kirjutanud.

Asi on valikutes. Ja nendega rahus olemises. 
Vot see on olnud suur õppetund mulle pärast lapse sündi!

You Might Also Like

0 comments