Telekas röövib omavahelise suhtlemise

teisipäev, märts 21, 2017

Võin julgelt öelda, et viimaste kuu-kahe jooksul olen ma vaadanud telekat rohkem kui viimase kahe aasta jooksul kokku. Mitte, et ma nüüd viimasel ajal muud ei teegi kui telerit vaatan, lihtsalt eelneva kahe aasta jooksul on TV vaatamine olnud äärmiselt minimaalne. Kodus meil telekat ei olnud ja isegi, kui selle siia tõime, siis käima panime seda haruharva ja siis ka pigem mingi konkreetse filmi vaatamiseks.


Mäletan, kuidas me arutasime, et millal inimesed küll leiavad aega teleka vaatamiseks! Meie päevad olid nii tegusad ja kodus olles istusime pigem söögilaua taga või diivani peal, jõime teed ja rääkisime juttu. Või läksime pärast õhtusööki jalutama ning tagasi tulles oli aeg juba pessu ja unedemaale minna. Reaalselt polnudki hetke, aega, vajadust ega soovi telekat käima panna või oma energiat, aega ja tähelepanu sellele kulutada.

Nüüd on asjalood natuke teised. Raseduse lõpus olin ma palju kodus ja kui tööd-toimetused said tehtud, siis klõpsasin televiisori käima. Beebiga kodus olles olen samuti igal õhtul teleka ikka tööle pannud, sest kui õues läheb pimedaks, on tunne, et tahaks kellegagi justkui "rääkida". Pimedus tekitab kuidagi kõhedust ja siis pole see vaikus, mis meil kodus ja ümbruskonnas valitseb, enam üldse nii mõnus, vabastav ja hea. Siis on see kuidagi rõhuv ja tekib tunne, et peaks vaikust kuidagi lõhkuma. Kui armsam töölt tuleb, siis räägime muidugi omavahel, aga enne seda vaatan telekat. Võinoh, vahel isegi ei vaata, see lihtsalt käib taustaks. Ja vahel isegi on see hääletu peale keeratud, aga ikkagi mängib...

Ma ei olnudki tähele pannud, kuid ükspäev arutasime, et me oleme nüüd nii palju telekat vaatama hakanud ja seetõttu omavahel vähem suhelnud. Alguses ei tahtnud ma sellega üldse nõustuda (et see nii on läinud), aga end kõrvalt jälgides pidin tõdema, et jah, tõsi ta on. Kui telekas mängib, siis see justkui naelutab meid silmadega endasse. Isegi, kui hääl on maha keeratud ja me justkui ei vaata teda, siis .... tegelikult ikka ju vaatame. Ja nii ei pööra me täit tähelepanu hetkedele, kus viibime ja inimestele, kellega viibime. Me küll suhtleme omavahel, kuid tegelikult ei ole 100% kohal. Me kuulame ühe kõrvaga, sest teine on suunatud telerile. Me vaatame ühe silmaga, sest teine vaatab telkut. Me keskendume poole vinnaga, sest teisega püüame aru saada, mida paganat nad seal telekas teevad.

Ja ega sealt ainult halba ei tule ju ka! Me oleme siin ikka korralikult Tuuli Roosmaad ja tema perekonda Austraalias seiklemas vaadanud või Margnat ja Jõekaldat Kagu-Aasias. Mina fännan veel Kuldvillakut ja Ringvaadet. Pühapäeviti on lahe saade Suure tähe väike täht ja ka seda Hüpnotisööri oleme vaadanud.

Ega sel teleka vaatamisel otseselt midagi häda polegi, on need ju harivad ja huvitavad saated. Point on lihtsalt selles, et kui me istume kõrvuti diivani peal ja vaatame telerit, siis ega see meievahelist ühendust ei tugevda, suurenda ega tekita. Nii inimesed justkui on koos, aga tegelikult ju ei ole ka. Nii justkui veedetakse aega koos, aga tegelikult ju ei veedeta ka. Ja nii tundsime ka meie, et televiisori vaatamine on pannud meid vähem suhtlema.

Eile olin targem - nii, kui kallim töölt koju tuli, lülitasin televiisori kinni. Suhtlesime hoopis omavahel. Rääkisime juttu, mängisime beebiga ning olime perekeskis Päriselt Koos. 

.... lihtsalt tahtsin teiega jagada.... ehk on ka teie kodus hetki, mil võiks televiisori kinni panna ja 100% partneri-lapse-terve pere jaoks kohal olla? Äkki röövib ka teil telekas liiga palju tähelepanu, aega, fookust ja väärtuslikku kvaliteetaega? Jah, see on mõnus ja lihtne põgenemine, aga see ei ole tavaliselt seda väärt.... Või siis vaata 30 mintsa ja pane siis kinni? Nt kui tahad Ringvaadet vaadata, siis vaata, aga ära jäta telekat terveks õhtuks mängima... 

Mäletan, et Indias elades me mingil perioodil ka ikka vaatasime igaõhtuselt telekat ja kui ühes hotellis polnud televiisori, siis oli täiega tühi tunne. Mida me nüüd siis teeme? Miskine piinlik ja ebamugav vaikus tekkis me vahele, vaja oli seda "päris suhtlemisega" täitma hakata. Huvitav, eksole? Meie oma kaaslane, partner, armastatu ja kallim, kuid ikkagi võib tekkida piinlik ja tobe vaikus, kui ei ole turvalist müratekitajat.... Eks ma olin siin oluliselt noorem ka ja tolleaegse partneriga oli teistlaadi suhe kui praegune...

Igaljuhul, jah. Selline mõttetera tänasel päeval :)

Elagu kvaliteetaeg ja kohalolu!

Oma armsa õekesega :)

You Might Also Like

3 comments

  1. Jaa! :) Probleem, mis minu arvates elab liiga paljudes kodudes. Meil on kujunenud nii, et vahest magama minnes tuleb meelde, et see "asi" mängib. Mõnusaks meelelahutuseks on saanud vihmastel ning külmadel ilmadel hoopis kaardimängud. See veidralt lihtne tegevus, mis ometi paelub mõlema tähelepanu teineteisele aga laseb koduselt diivanil kerra tõmmata.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ... või siis lauamängud suuremas plaanis :)

      Kustuta
  2. Röövib küll. Iseenda aega ka tegelikult. Vahel kui olen väsinud (just mõttetegevusest), siis paiknen sügavalt diivanisse ja vaatan telekat. Nüüd on meil salvestamine tellitud, seega vaatan vaid tõesti põnevaid asju, enne ikka eelkõige ettejuhtuvaid asju (ja sel ajal, kui ma istusin seal teleka ees, polnud midagi eriti huvitavat.. ).
    Ses suhtes asi parem. Samas kõige parem oleks törts magada või minna õue jalutama. Puhkab ju paremini!
    Igaljuhul see saadete salvestamine on tekitanud selle võimaluse, et vaatan ennast huvitavaid asju siis, kui tahan, mõnda ka perega koos. Ning südamerahus läheb telekas kinni, kui tekib igatsus pere järele.
    Õnneks mu lapsed on targad ning annavad igatsusest märku ning kui mina mingi ettepaneku teen, siis tullakse ka sellega kaasa. Ehk siis aiamaal toimetamised, jalutamised, metsaskäigud, lauamängud või kokkamine õnneks järjest rohkem kuulub meie pere tegevustesse.
    Väga lihtne on igasuguse ekraani taha ära kaduda, eriti kui midagi on hinge peal.. Minul pereemana on vaja võtta see vastutus ning suunata ennast ja teisi nendest ekraanidest eemale. Ning olen täheldanud, et kui mina seda suudan, suudavad ka teised..

    VastaKustuta