Uus elukorraldus on nii .... uus.

teisipäev, veebruar 28, 2017

Blogis on olnud vaikus. Sel on olnud ka põhjus - raseduseaeg sai läbi ning nüüd on meil pisike beebike. Me oleme nüüd lapsevanemad. See tunne..... see on nii meeliülendav. Nii suur, nii võimas, nii kõikehõlmav.

Viimaseid nädalaid rasedana.
Autor: imeline Triin Maasik

Elu on hoopis teistsugune. Kogu elukorraldus on teistsugune. Vahel on raske sellega harjuda, vahel jälle nii loomulik ja lihtne. Vahel olen nii väsinud ja kurnatud, aga see saab kompenseeritud kohe, kui beebikest ja tema nii nunnut nägu vaatan. Kuidas saab keegi nii pisi ja armas olla?! Eks oma laps on ikka kõige armsam, eksole....

Olin kuulnud vastsündinutest kahte äärmust - ühe järgi vastsündinud ainult magavad ja emme saab teha pea kõike, lugeda ja puhata jne. Teise kuuldu järgi ei ole pärast lapse sündi aega isegi vetsus käia, rääkimata hammaste pesust või dushi alla jõudmisest. Meil on mõnus tasakaal.

Jah, elu on lahe. Ma olen nii tänulik. Nii ilus on kõik. 
Sünnitus oli ilus, kuigi natuke tüütult pikk. Kodusünnitus oli minu jaoks 100% õige valik. Kirjutan kodusünnitusest mõnipäev pikemalt, sest selle kohta on meile laekunud päris mitmeid küsimusi ja soove lähemalt kuulda.
Iga päev on natuke sarnane ja natuke erinev ning see plaanidest-raamidest lahtilaskmine on mõnus õppimine.

Üldse kõik see õppimine ja igapäevaselt aina paremini toimetamine paneb endale hoopis teise pilguga otsa vaatama. Jah, tahaks ju kõike kohe algusest peale täiuslikult teha, aga ei oska. Aga enda hukkamõistmise asemel olen tabanud, et suhtun endasse ja meisse mõlemasse Ingridiga leebelt ja armastavalt. Me teeme kõiki neid asju esimest korda, me ei saagi kohe täiuslikud olla. Me harjutame, me praktiseerime, me õpime, me kogeme, me kasvame koos lapsega, me arutame ja mõtiskleme, loeme ja vaatame videoid. Me ei teagi kohe, kuidas asjad käivad ja seetõttu ongi iga päev mõnus avastusretk. Enda vastu tuleb leebe olla, sest nagunii tahan ju kogu aeg täiuslik olla ja kui siis nii hapral ajal nagu seda on vastsündinuga kodus olles enda vastu ka karm ja kriitiline olla, siis on vist masendus ja depressioon päris kiired tulema... 

Eks näis, kui tihti ja kuidas ma blogisse jõuan kirjutada. Nagu öeldud, siis nüüd on prioriteedid nii teised ja elukorraldus näitab, kas mul on aega, jõudu ja jaksu kirjutada. Mõtteid, mida jagada, on. Beebike ehk annab aega ka :)

Rasedana jumaldasin sidrunit! 

You Might Also Like

0 comments