Kas saatus on olemas?

neljapäev, veebruar 16, 2017

Pikk paus on sees olnud. Fookus on olnud mujal, mõtted on olnud mujal ning elu on kulgenud omasoodu. Kirjutan sellest, mida vahepeal teinud olen, mõnes järgmises postituses, kuid praegu jagan midagi muud.

Kirjutaja Getteri artikkel veebruarikuu ajakirjas Sensa :)

Nimelt kirjutasin veebruarikuu ajakirja Sensa enda meelest väga huvitaval teemal - saatus. Uurisin erinevate inimeste käest, et mida nemad arvavad saatusest, selle juhtimisest, ettemääratusest ja juhusest ning kas ja kui palju on vaja üldse teada oma saatusest.

Olen ise saatuse teemal palju mõelnud. Tegemist on minu jaoks põneva teemaga, mis just viimasel ajal on eriti lahti rullunud. Nimelt on sageli elus mingeid kogemusi, sündmusi või tegevusi, mis olevikus võivad tunduda halvad, kurvad, mõistetamatud, valusad jne, kuid tagantjärgi vaadates saan aru, et tegemist oli väga tugevate märkidega.

Kui mina näiteks ei oleks Postimehesse tööle läinud, siis ma tõenäoliselt poleks Estonian Airi töökuulutust näinud. Kui ma pole Estonian Airi tööle läinud, siis oleks mu elu olnud ikka väga teistsugune..... Kui mind sealt ära poleks koondatud, siis ma ei oleks loonud omaenda ettevõtet. Ehk et kuigi meil võivad olla elus suured muutused, valusad lahkuminekud, rasked suhted või traagilised elupöörded, siis mina usun täna tugevamalt kui kunagi eal, et need on meie saatuse osad. Kõik ON millekski hea, isegi kui me seda igas hetkes aru ei saa.

Tavaliselt ongi nii, et need kõige mõistetamatud sündmused, mis käesolevas hetkes tunduvad ülekohtused, valed, valusad, ebaõiglased, ebaõnnestumised, läbikukkumised jne, on need, mis õpetavad ja muudavad kõige enam. Firma pankrot, koondamine, lahkuminek, tüli, haigus jne.... mis need meile õpetada saavad? Kas nende tulek meie ellu on juhus või saatus? Kas ma oleks saanud neid asju kuidagi ära hoida või oleks need mind "kätte saanud", no matter what? Öeldakse ju, et saatuse eest ei saa põgeneda. Erinevaid õppetunde, mida peame omandama, saab edasi lükata teatud aja, aga ühel hetkel peame oma elusaatusele ikkagi otsa vaatama. Arvan mina...

Seetõttu ongi huvitavad need küsimused-mõtted, et kas meil on võimalik olla "oma õnne sepp" või on ka see "sepp"-olek juba saatuseplaani sisse kirjutatud? Erinevad teadjad andsid mulle nendele küsimustele väga huvitavaid vastuseid ja kokku sai minu hinnangul mõnusalt põnev lugemine. Lähenemisi on erinevaid, mõnes osas mingid teooriad kattuvad, mingis osas mitte.

Ükskõik, mis see "saatus" kui selline on ja kui palju seda muuta-mõjutada saab, minu jaoks on see teema läbi astroloogia, numeroloogia, enneagrami ja veel mõne teise käsitluse muutunud nii lahedalt tervikuks. Saan aru, et me keegi ei sünni siia ilma "puhta lehena" ning et nii palju on juba ette määratud, saatuse poolt paika pandud ja juhitud. Jah, usun, et me saame ikkagi ise ka valikuid teha, kuid oma ülesannete, annete ja eesmärkide eest me põgeneda ei saa. Seetõttu on minu hinnangul oluline endale ausalt otsa vaadata, end tundma õppida, oma tugevusi rakendama asuda ning elada täiel rinnal. Tähtis on näha märke, panna tähele sõnumeid, kuulata oma sisetunnet, mitte nii väga oma mõistust ning uskuda, et absoluutselt igas "halvas" on midagi head. Panin halva jutumärkidesse, sest selle "halva"-hinnangu anname me ise. Asjad ei pruugi olla head-halvad, nad lihtsalt on. Faktid lihtsalt on ja see, kuidas me neisse suhtume, oleneb meist endist.


You Might Also Like

0 comments