Kumma eest Sa paremini hoolitsed - enda või auto?

teisipäev, jaanuar 24, 2017

Olen sageli mõtisklenud teema üle, mis puudutab enda eest hoolitsemist. Just sellest aspektist, et miks meil on nii raske enda eest päriselt, sügavuti ja põhjalikult hoolitseda, end puhastada ja endale restart teha, kuid näiteks auto eest hoolitseme küll?


Autoga käime regulaarselt hoolduses, paneme õli juurde, vahetame filtreid ja kasutame õiget sorti kütust. Kui kuskilt midagi kiliseb või koliseb, siis me võtame seda ikka suhteliselt tõsiselt, vahetades jupi välja ja keskendudes probleemile, seda parandades.

Aga enda puhul oleme palju laisemad. Jah, teeme trenni, pildistame oma lihaseid ja näitame uhkusega, kui mitu kilo jõuame rinnalt suruda või kui vara pühapäeval juba jooksurajal oleme, kuid sügavamale asi ei tavaliselt ei lähe. Füüsis füüsiseks, aga kui mitu kilo baktereid Su sees on? Mitme aasta jäägid Su sees on? Kes Su organismis peale Sinu veel elab? Mida teeb Su energeetiline väli? Milline on Su aura? Kas mõttemaailm vajaks ehk puhastamist või on ehk kaelasooned sedavõrd kinni, et põhjustab igapäevast peavalu?

Nii olengi mõtisklenud ja kõrvalt ka näinud, et auto eest hoolitsetakse sageli paremini kui omaenda tervise eest. Autosse ei ostaks ega paneks kahtlase väärtuse või päritoluga kütust, poest ostame aga küll liha hinna järgi, pidades seda kvaliteedist või värskusest sageli olulisemaks. Lisaks muidugi kõik muud toidud, mida endale sisse sööme, kuid mis ei ole meie kehale üldse heaks "kütuseks", agressiivsed filmid, mida telerist vaatame ning negatiivsed mõtted, mida üleväsimus ja pidev tormlemine endaga tahes-tahtmata kaasa toovad.

Kui autosse panna diisli asemel bensiini, siis ütleb auto kohe üles. Põhjus, miks meie, inimorganism, ei ole veel üles öelnud, on selle meeletu tugevus. Me võime süüa rasvaseid, töödeldud ja metsikult ebatervislikke toite ning suures pildis saame hakkama. Lühiajaliselt, tegelikult, sest tegelikult need ju meie kehale ei sobi. Organism on tugev, ta näeb vaeva, saab hakkama ja suudab seedida või vähemalt väljutada, kuid mis hinnaga? Mis meie organismis, mõttemaailmas, auraväljas, energeetikas tegelikult toimub, kui me seda igapäevaselt prahiga toidame?


Vahel, kui käin mõnel meditatsiooniõhtul, oma mõtte- ja auravälja puhastamisel, teen veepäevasid või paastukuure, olen toortoidul või kasvõi igapäevaselt vegan-menüül, kuulen inimeste hinnangulisust. See on justkui "hulluks" läinud või mingi sekti osa, kes võtab teatud looduslikke preparaate, et organismi puhastada; kes joob teatud vedelikke, et soolikaid tühjendada; kes kuulab teatud laulupalu, et meelt tervendada; kes teeb teatud füüsilisi harjutusi, et energiat liikuma saada.

Aga miks see erand on? Miks need asjad imelikud on? Miks on okei hoolitseda auto eest, lüüa see särama, läikima ja sõita lörtsisel päeval ilusa valge autoga ringi, kuid samal ajal on imelik käia viie rütmi tantsus, vabastavas hingamises ja olla vegan? Jah, oleneb, kes on sihtgrupp ja väärtused ongi erinevad. Minu seltskonnas ei ole suures pildis neid inimesi, kes auto eest rohkem kui oma keha eest hoolitseksid, kuid siiski puutun ma aeg-ajalt mingite hoiakutega kokku. Ja see paneb mõtlema.... et miks on enda erinevate keha- ja meeletasandite eest hoolitsemine üldlevinult palju tabum teema kui materiaalsete asjade eest hoolitsemine. Kurb tegelikult...




Ma ise ka natuke maadlen selle teemaga hetkel. Eks seetõttu see mind kõnetabki.... Miks on töö tegemine palju kergem tegevus kui puhkamine ja lõõgastumine? Miks mul on palju raskem diivanile istuda ja 15 minutit mediteerida kui kähku mõned vajalikud e-kirjad välja saata?

Samamoodi mõtlen, et mis need tegelikud väärtused siin elus siis on ja miks ka neile on teadlikult vahel raske järgneda? Ma ju saan aru, teadvustan, mõistan ja nõustun, aga ikka koguneb ka raseduse viimastel nädalatel igapäevaseid töötunde rohkem kui ma plaaninud olin.... oeh...

Vahel, kui end "korrale" tahan kutsuda, mõtlen, et kas ma teeksin oma lapsele või õele etteheiteid, kui ta elaks nii nagu mina? Ehk on ka hea Sul end aeg-ajalt kõrvalt vaadata ja mõelda, kas Sa oled ilus, hea ja meeldiv eeskuju oma lapsele/tulevasele/potentsiaalsele lapsele? Kas Sinu toitumisharjumused, elustiil, mõtteviis, välja öeldud laused, eetika ja moraal, tolerantsus, suhtumine ja emotsioonid on sellised, mida tahaksid, et Su laps 100% jäljendaks? Oled Sa uhke enda üle? Selle üle, kuidas iga oma päeva elad, kuidas toimetad ja milliseid valikuid teed?

Need on minu kontroll-küsimused, mis panevad mind mõtlema, asju ümber vaatama, paremaid valikuid tegema. Kui ma oma lapsel ei laseks ühte või teist teha, siis miks ma ise teen? Kas ma olen vähem väärt kui mu laps (või auto)?

.... ja nendest küsimustest olen sageli saanud head motivatsiooni enda parandamiseks :)


You Might Also Like

0 comments