Mida ma tegelikult tunnen?

reede, detsember 16, 2016

Teate, ma pean endale ikkagi uue blogi välimuse otsima. See praegune on küll ilus ja armas, kuid olen tunnetanud, et mis blokk mul ees on blogi kirjutamisega. Mõistsin - praegune kujundus on liiga pildikeskne ega luba mul piisavalt pikalt ja põhjalikult kirjutada. Tekst on paremas tulbas ja täpselt sama palju peab olema vasakus tulbas ka pilte. Sest nii jääb visuaalselt kenam. Aga ma ei jaksa neid pilte otsida, see viib fookuse nii mujale ning rõhuasetus läheb tekstist pildile. Kuna ma ei jaksa, siis hakkan kirjutamise asemel hoopis asju edasi lükkama. Ja nii muutun ma kurvemaks, sest ma soovin ju kirjutada, aga mingi paganama blogi kujundus takistab mind.

Siit koordub tegelikult üks mõte välja, mis pahatihti meil sees on..... Miski asi, mida justkui tahame teha, aga midagi takistab meid. Kui me ei hakkagi süüvima, et milles siis asi tegelikult on või miks probleem tekib, siis võimegi lüüa käega tegevustele, inimestele või asjadele, mis tegelikult seda ei vääri. Samamoodi on tülide ja arusaamatustega paarisuhtes (tegelikult absoluutselt igas suhtes) - me reageerime, ärritume, tekib tüli, kuid niiiii sageli tekib tüli millegi sellise põhjal, mis tegelikult pole üldse õige. Ehk mõlemad osapooled teevad oma eeldusi ja järeldusi või reageerivad vastavalt oma minevikuvalule ning ongi närviline õhustik olemas. Kui aga korraks STOP öelda ja vaadata lähemalt, miks üks või teine niimoodi ütles, käitus või tegi, siis koorub sealt sageli välja hoopis midagi sügavamat. Midagi sellist, mille osas teisel poolel tekib empaatia ja kaasatundmine ning vajadus reageerida pinnapealsele virvendusele kaob.

See pinnapealsusest sügavamale vaatamine nõuab aga treenimist. Harjutamist. Teadlikkust. Ükspäev ärkasin paha tujuga ning automaatselt oleksin kohe lubanud sel endast võimu võtta. Hakkasin aga hoopis mõtisklema, et miks mul siis ikkagi on paha tuju, kust see tuli ja mis sõnumit tegelikult kannab. Jõudsin põhjuseni, jagasin seda iseenda ja partneriga ning vabastasin paha tuju.

Lahe oskus, mis tundub nii vajalik! Kevadel oli mul töö mõttes sügav motivatsioonikriis ning siis pidin samuti vaatama sügavamale - mis on selle taga, et ma ei taha ega suuda enam kirjutada? Mõtisklesin ja analüüsisin ning jõudsin vastuseni. Asi ei olnud mitte kirjutamises, vaid teemades. Kui ma ei oleks hakanud end analüüsima ja endasse sügavamalt vaatama, siis oleksin võib-olla kirjutamisest loobunud, arvates, et mul on kirjutamisele blokk ees!

Kui tihti me teeme selliseid valesid, rutakaid ja ennatlikke otsuseid ilma endasse, teemasse või probleemi tegelikult süvenemata? Ma olen viimaste aastate jooksul mõistnud, et see, mida me üldiselt kogeme, on pinnapealsus, mille all on palju sügavamat!


  • Välimus on nii paganama pinnapealne.
  • Väike small-talk on nii pinnapealne.
  • Sageli mu sõnad ja rünnakud on pinnapealsed.
  • Reaktsioonid ja brutaalsed käitumised on pinnapealsed.



Kõigi nende all on midagi palju sügavamat. Midagi tõelisemat. Midagi sellist, mis on põhjus. See, mida näeme pinnal, on tagajärg, tuleb, lahendus, peitemäng, mask, kaitse.

Jah, nüüd tekib küsimus, et kuidas siis jõuda sellele sügavamale tasandile ja pinnapealsetest maskidest läbi näha. Mina olen hakanud endalt vahel küsima, et "mida ma päriselt tunnen" või "mis tegelikult mind häirib". Sõnad päriselt-tegelikult on ajule triki-kohad, sest annavad impulsi mu egole, et see jutt, mis mu peas käib, on tema väljamõeldud, mitte see, mida ma tegelikult-päriselt tunnen. Mind aitab, ehk Sind ka! :)

Ma praegu pean lõpetama, sest soovin enne üht kohtumist jõuda veel lõunasööki süüa. Ja söömise ajal soovin keskenduda söögile, mitte arvutiekraanile. Nii et selline lihtne ja kiire sai tänane mõttevälgatus siin blogis. Nädalavahetusel püüan leida aega tegeleda uue template'i otsimisele, sest see soodustaks ka mu blogi aktiivsust.

Ka kõige tormisemate tunnete all on tegelikult soojus, armastus, habrasus, valgus.

Vahel tahame keerata selja emotsioonidest, mitte südamest ajendatuna.

India kõrbematk oli minu jaoks väga sügav kogemus. See vaikus, mis seal oli - lummav!

You Might Also Like

0 comments