Kuhu ma vahepeal kadusin?

neljapäev, detsember 29, 2016

Üle pika aja ütlen taaskord tere. See oli minu jaoks suur väljakutse, et ma lubasin üldse nii pikka vahet sisse. Üldiselt olen olnud selline, et kui mingi kohustuse olen endale võtnud, siis seda kohusetundlikult ka täidan, no matter what. Viimastel aastatel, eriti just 2016, olen õppinud elu vabamalt võtma. Üks asi on lubada endal lihtsalt kulgeda, teine asi on aga kõige selle juures ka meele- ja südamerahu säilitada. Vahel ikka tundsin, et miski kripeldab sees, aga kuna see blogi template ajas mind nii närvi, siis ma lihtsalt ei suutnud kirjutada :D Ning kuna uue tegemine ajas ka närvi, sest need, mida ma tahtsin, ei töötanud korralikult, siis vahel tegin ja jätsin pooleli ning võõrandusin isegi kaugemale.

Ka praegu olen tegelikult mitu korda hoogu võtnud, et kirjutama hakata. Eks see vist on ikka nii, et kui kord oled juba pidama saanud, siis jälle vedama saada ei ole esialgu kõige kergem. Mõtlesin, et olen endaga leebe ja hell ning teen sellise rahuliku, lihtsa ja loomuliku postituse. Ei ole endale suuri eesmärke sügavat sõnumit edastada hetkel peale pannud, las see jääda järgmisteks postitusteks.


Detsembrikuu alguses lugesin Akasha kroonikaid ning seal oli selgelt öeldud - detsember on puhkamise ja taastumise kuu. Just täpselt nii olengi ma end tundnud. Enne jõule võtsin rahulikult ka töö mõttes, mul polnud palju kohtumisi ja kirjutamistega sain ka kenasti sujuvalt hakkama. Hästi uhke olin enda üle, et suutsin rahulik olla, lõõgastuda, puhata ja lihtsalt kulgeda. Jah, tööd küll oli ja ikka tegutsesin, kuid mitte kõrges energias, vaid sellises mõnusas voolamises.

Jõulud möödusid ka rahulikult, kuigi eks seda sõitmist ikka natuke oli. Tundsin end taaskord suht kogu aeg sellises hõljuvalt rahulikus energias, suhtlesin ja jagasin end täpselt nii palju kui energiat oli. Saan taaskord paralleele tõmmata oma eelmiste aastatega, kus ma olen olnud ikka oluliselt ärevam, pingutanud ja panustanud rohkem. Sel korral võtsime jõulukinkide teema ette suht viimasel minutil, leidsin kõigile nii sujuvalt just need lahedad õiged asjad ning üleüldse tegin sel aastal mõistlikult vähe kingitusi.

Olen aru saanud, et kui lastagi asjadel niimoodi rahulikus tempos kulgeda ja ise mitte tahta seda maailma, oma tegemisi ja toimetusi liigselt ära planeerida, siis olen ma ise rahulikum, rõõmsam ja õnnelikum. Asjad saavad ju tehtud, erinevus on ainult energias. Lahe, sellest üleplaneerivast Getterist on saamas rahulik kulgeja, kes oleks seda osanud oodata :)



Eile ärkasin natuke varem, tahtsin mingeid tööasju teha siin enne aastavahetust, aga õues oli nii pime ja kuna ma ei olnud öösel eriti hästi ka magada saanud, siis jäin hommikumeditatsiooni ajal lihtsalt magama :) Ei saanudki aru, millal ma otsustasin istumise asemel pikali heita ja kui silmad lahti tegin, oli õues juba oluliselt valgem. Täna hommikul mõtlesin taaskord, et ärkan tiba varem kui tavaliselt, sest mõned artiklid olid ootamas, aga kui kell helises, siis mõtlesin, et pärast lapse sündi ei saa ma tõenäoliselt ju enam pikalt hommikuti magada! Nii et peaksin praegu võtma veel viimast, magama nii palju kui keha soovib ning tegema tööd täpselt nii mõõdukalt ja siis, kui keha ja vaim seda lubavad. Varahommikud on praeguses Eestis liiga pimedad, et miskit loovat neist välja saaks pigistada. Kuigi mulle meeldivad sellised vaiksed ja salapärased varahommikud, aga mitte pilkases pimeduses..... Õnneks-õnneks-õnneks on saabunud aeg, mil iga päev läheb järjest valgemaks! Nii et ka täna hommikul panin ma kella tund aega hilisemaks ja otsustasin mõnuga edasi põõnata. Ei tea, kas ma üldse magama jäingi või lihtsalt nautisin silmad kinni pikutamist, mõtlesin omi mõtteid ja tundsin beebi aktiivset hommikust tantsulkat oma käe all.

Otsustasime nüüd Ingridiga üheskoos ka lapse sünnini igapäevaselt valu võitmise meditatsiooni teha, et tugevdada oma meelt ja treenida raskuskohtadest üle minema. See siis pigem oluline mulle sünnitusel tuhude ajal vastu pidamiseks :) Ingrid on moraalne tugi, kellega koos seda praegu teeme ja kes mind ka sünnitusel turgutab.

Viimasel ajal olen siin vaadanud ka beebitoa sisustusi ning mõtisklenud, mida kõike võiks seal toas olla. Naudin tegelikult ka käsitööd, kuigi see mul väga hästi välja vist ei tule :D Vähemalt mingi suur käsitöömeister ma pole, kuigi teha meeldib. Tunne ongi praegu selline, et ei tahaks üldse mingit tööd teha ega arvutis olla, vaid hoopis raamatuid lugeda, õmmelda ja mööda beebipoode jalutada ning teadlikke valikuid teha. Pesapunumise aeg on käes ja ootusärevus kasvab iga päevaga :)

Tegin endale nimekirja (hahaa, ikka need nimekirjad!) järgmistest blogipostitustest, sest praegu lõpetan. Lähen teen suppi hoopis, sest varsti on söömiseks kell juba liiga palju.

Ütlen teile ka, et plaanin järgmistes blogipostitustes kirjutada eesmärkide olulisusest, nende püstitamise oskusest ja viisidest, kuidas neid ka ellu viia. Lisaks teen oma 2016.aasta kokkuvõtte, loosin välja ühe kingituse ja räägin põnevast koolitusest, kus hiljuti käisin.




You Might Also Like

0 comments